Avo Üprus

Küsin sedapuhku teie arvamust ühe meie valimisprogrammis sisalduva loosungi kohta. Ütlen kohe ära, et see on üks minu olulisimaid eesmärke järgmise riigikogu koosseisus. Loosung kõlab: suuname 1% tulumaksust kodanikuühiskonna vundamenti! Tähendab see aga igale inimesele antavat õigust otsustada, millisele vabaühendusele või kogudusele soovib ta suunata ühe protsendi oma maksustatavast tulust. Maksukoormus ei suurene, lihtsalt riik saab selle protsendi vähem ja raha läheb inimese poolt vabalt valitud mittetulundusühingule. Kes tahab toetada looduskaitset, kes kultuuri, kes kodukogudust – palun väga! Pean ütlema, et mulle meeldib.

Eks näe, millise tulemuseni jõuame. Ütlen nõnda põhjusel, et isiklikult leian, et see võiks olla ka kaks protsenti. Maailmas on arutletud ka kogu tulumaksu suunamist omavalitud ühendustele. Ungaris on näiteks õigus suunata 1% vabalt valitud ühingule ja 1% kirikule. Ka Leedus ja Slovakkias on see 2%. Aga me ei räägi üksnes rahast. Meie soov on suurendada nimetatud võtte abil ühiskonna sotsiaalset sidusust (millest kunagi varem arutleti ka listis), panna kodanikud aktiivsemalt arutlema ühiskonna toimimise üle, olla kaasatud, aktiviseerida arutelu riigi ja kolmanda sektori suhete üle ning igati arendada annetuskultuuri ja vastutustunnet.

Minu käest on küsitud, kas võib toetada ka nö oma organisatsiooni. Mujal maailmas on enamik inimesi toetanud just organisatsioone, millega ollakse seotud (1/6 toetajaist) või mille poolt osutatavaid teenuseid mõni pereliige kasutab (ca 60% toetajaist). Noored on suunanud oma raha enamasti haridusse, vanemad tervishoidu või sotsiaalabisse. Organisatsioonidele tuleb kehtestada kriteeriumid ning mõistagi peavad need kriteeriumid välistama poliitilised parteid.

Selle ettepanekuga kõrvuti tuleb vaadelda ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ideed, millest lähtunud seaduseelnõu esitasin Res Publica fraktsiooni nimel enam kui aasta eest. Paraku ei leidnud algatus valitsuse toetust. Samas õnnestus kodanikuühiskonna teema tuua pilti. Hinnangud võivad olla ja ongi erinevad. Tõsi on, et eelnõu laiem avalik arutelu oleks tulnud asjale kasuks. Püüame seekord vanu vigu mitte korrata ning algatada veel veebruaris arutelu Kultuurikomisjoni avalikul istungil, millele palutakse loomulikult ka ühenduste esindajad ja ajakirjandus.

Tervitustega

Avo Üprus