Valimisseadusest
Avaldatud: 23. jaanuar, 2007Kas sina tead, keda ja kuidas sa valid Riigikokku? Mis saab sinu häälest siis, kui sinu eelistus valituks ei osutu?
Kinnitan, et enamus valijaid ei tea ja see ei ole hea. Miks ei võiks olla nii, et valituks osutuks need ja ainult need, kes saavad kõige rohkem hääli? Üks idee tuli just hiljuti Inglismaa eeskuju järgides Martin Helmelt, kes pani ette jaotada Eesti 101 valimispiirkonnaks, igaühes umbes 1/100 elanikkonnast, kust igaühest saaks edasi vaid kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Mõelda võiks ka teisele variandile – kogu Eesti on vaid üks valimispiirkond ja valituks osutuvad 101 enim hääli saanud kandidaati. Poliitikateadlastel on oma nägemus ja meie valimissüsteemide asjatundja professor Rein Taagepera loodetavasti kommenteerib neid ideid omalt poolt. Mida arvavad aga valijad ise? Mina ei ole veendunud, et oleme leidnud parima valimissüsteemi.
Sissekandele “Valimisseadusest” on 14 vastust
Sinu vastus
Search
Teemad
- Aus riik (1)
- Päevatoimetused (2)
- Valimissüsteem (3)
See idee: ‘Mõelda võiks ka teisele variandile – kogu Eesti on vaid üks valimispiirkond ja valituks osutuvad 101 enim hääli saanud kandidaati.’ ei ole teps mitte kõikse parem, sest sel juhul ähvardab suurema rahvaarvuga kohtades kandideerivate isikute tugev ülekaal, ning isikud, kes seisavad oma küla või valla ideede eest kuskil kaugemas (väiksema rahvaarvuga) kohas jääks valitute seast suure tõenäosusega kõrvale.
Majoritaarse süsteemi (Helme pakutu) probleemiks on keskendumine isikutele ning valituks osutunute hilisem kohustus nui neljaks oma ringkonda raha anda. (USAs nimetatakse seda pork-barreling)Ma arvan, et selles mõttes on meie tänane süsteem kindlasti parem.
Mis puutub sellesse teise süsteemi, siis siin on kolm probleemi. Esiteks jälle see isikuvalimiste asi - Eestis tuleks ikkagi rõhutada, et hääl antakse partei ja nende programmi/möödunud käitumise eest, mitte inimesele. Seetõttu on hea, kui ei saa hääletada kõigi kandideerijate
Teiseks jääks ainult 101 enim hääli saanud inimese valimisel kõik ülejäänud hääled arvestamata. See oleks parteidele initsiatiiviks otsida häälepüüdjaid - sportlasi, lauljaid jne - ja mitte tegeleda sisulise programmiga. Ja väga ebaaus oleks ka see, kui üks partei leiaks viis inimest, kellest igaüks koguks 5000 häält ja pääseks riigikokku, teine aga leiaks 100 inimest, kes kõik saaksid 1000 häält ja ükski edasi ei pääseks.
Kolmandaks antakse võitjaparteidele rohkem kohti selleks, et valitsuste moodustamine oleks lihtsa. Sellest hoolimata on meie valitsuste eluaeg ikka väga lühike nii et ka seda oõhimõtet ei ole kindlasti otstarbekas kaotada.
Mis ma veel tahtsin öelda oli see, et üldse valimissüsteemi üle arutamine vahetult enne valimisi ei ole eriti otstarbekas, hea tava on keset võistlust reegleid mitte muuta.
Kas just parima, aga kindlasti paremad kui pakutud variandid.
Helme pakutud majoritaarne süsteem viib valimised veel enam isikute peale ning toob juurde isiklikke rünnakuid ja poriloopimist. Lisaks lähevad kaotsi kõik hääled, mis antakse kaotanud kandidaadi poolt, meil lähevad kaotsi ainult need hääled, mille saajate parteid parlamenti ei pääse. Ja veel: majoritaarses süsteemis võib parlamendis saada enamuse partei, kes tegelikult saab väiksema hulga rahva hääli. USAs ja Inglismaal ikka aeg-ajaöt räägitakse, et võiks sellest süsteemist pigem loobuda.
Sellel 101 enim hääli saanud inimese mudelil on veel rohkem probleeme
1. Isikuvalimised. Et saada parlamenti panustavad parteid tuntud ja mitte nii kompetentsetele isikutele nagu lauljad sportlased jne. programmide tutvustamine langeb veelgi.
2. Ebaausus. Partei kes panev välja viis kandidaati, kellest igaüks saab 5000 häält saab parlamenti 5 kohta. partei, kelle 100 kandidaadi poolt hääletab 100 000 inimest võib saada isegi vähem. Täna jagatakse meil parlamendikohad ikkagi parteide vahel saadud häälte koguarvuga
3. Raske võimu teostada. Eesti süsteemis antakse võitjatele ebaproportsionaalselt rohkem kohti selleks, et oleks lihtsam moodustada valitsusi. Vastasel juhul võiks meie valitsuste ametiaeg (mis niigi pole kunagi nelja aastat kestnud) olla veelgi lühem.
Ja viimaseks: enne valimisi valimissüsteemi üle arutada on üldse ebaproduktiivne, hea tava on, et keset mängu reegleid ei muudeta.
Esiteks tähendaks nn “first-past-the-post” (eestikeeli majoritaarne) valimissüsteem erakonnapoliitika hägustumist. Valimiskampaaniat teeks igaüks üleriigiliselt enda eest, parlamenti saaksid nii kindlasti Liis Lass, Võsa Pets ja Reet Linna.
Kuigi selline isikukultuslik kultuur on sünnivaludes demokraatiale omane, võiks Eesti siiski püüelda õhtumaisema olemise poole, kus tooni annavad vankumatu ideoloogiaga erakonnad. Kus partei lähtub kindlatest põhimõtetest (ei sõlmi matemaatiliselt tulusaid koalitsioone), valija omakorda samastab end kindla erakonnaga, ega lenda nii lihtsalt õielt õiele.
Teine ettepanek, üks valimisringkond terve Eesti peale, nii rumal pole. Põhiliselt oleks sellisel juhul lugu nigel seetõttu, et tähendaks Jüri Mõisa unelmate täitumist. Enamik valijatest elab Tallinnas, järelikult muutuks Eesti veel rohkem Tallinnaks. Ühtlasi tekiksid huvitavad arengud Eesti etnopoliitikas.
Tegelikult see eelnev oli paljuski kiiruga lahmitud politoloogiasoga. Ma tahtsin hoopis öelda, et palun kirjutage enne ametist lahkumist Birutele üks volbrikõne. Pole šokk nii suur.
Tere päevast.
Nagu Mart Laar enda blogi kommentaaris soovitas, pöördun selle teemaga ka teie poole.
Sooviksin teid kaasata sellisesse arutellu, nagu seda on erakondadele toetuste andmine. Nimelt viimases ‘Olukorrast riigis’ saates käisid Anvar Samost ja Kalle Muuli välja idee, mida ma isiklikult toetan, et erakonnad peavad rahastatud olema riigi eelarvest ja oma liikmete liikmesmaksudest (mis peab olema kõigile liikmetele ühesuurune) ning sellega peab kõik ka piirduma. Ei mingeid füüsiliste ega juriidiliste isikute toetusi. Igasugused toetused tuleb võrdsustada altkäemaksuga ning neid tuleb uurida kriminaalkorras.
Tegin vastavasisulise idee sissekande ka veebikeskkonnas TOM (Täna Otsustan Mina): https://www.eesti.ee/tom/ideas.py/show?idea_id=2060 , kus on ka olnud sellele väga positiivne vastukaja.
Palun kommentaare teie/teie erakonna poolt sellele teemale.
tervitades:
Indrek
http://voyag.blogspot.com/
tere Jaak,
Minu arust tuleks üle vaadta riigikogu koosseisu suurus. Kui riigikogu oleks näiteks 61 liikmeline, siis on see hea eeskuju ka valitsusele ja loomulikult argument ka omavalitsuste kokkutõmbamiseks. Lihtsalt peame 1 miljoni rahavarvu suurusega arvestama hakkama. Tean, et Taageperal on seaduspärasus parlamentide suuruse kohta, kuid see ei tähenda et me ei võiks olla siin ajaloos kujunenud trenddide murdja?
Vabandan, esimesel hetkel tundus, et kommentaar ei läinud läbi ja siis kirjutasin sama jutu uuesti. Ühe neist võib nüüd vabalt ära kustutada.
Parlamendi ja KOV-ide vlimiste pakutud idee ning valmisnimekirjadega valmiste idee.
Aga miks enne valmisi blogima hakati? Kas Savisaar andis eeskuju?
Valimissüsteemi saab kokku panna loogilistest printsiipidest:
1. Riigikogu teeb seadusi TERVE Eesti joaks ja valitsus töötab (peaks töötama) samuti TERVE Eesti huvides. Seega
kõik kodanikud peavad kõiki kandidaate valida saama.Üks valimisringkond on väga loogiline. Täiesti mõttetu on praegu kandidaatide ühest ringkonnast teise kargamine ja “omadele” silma tegemine. Mina valijana võin ju ka valimisringkonda vahetada.
2. Eestis on kombeks erakondlikud valimised. Mis iganes selle põhjus on, ei tohiks sellest loobuda.
3. Kõik valimistel antud hääled peavad andma võrdse panuse esinduskogu komplekteerimisse. Selles suhtes on Teie poolt nimetatud mõlemad variandid jamad, sest viskavad suure osa hääli minema.
Nende põhjal panen kokku oma valimissüsteemi:
* üks ringkond (printsiip 1)
* parteide nimekirjas 101 liiget (miks peaks rohkem olema?)
* parteid saavad kohti proportsionaalselt parteile antud häältega (printsiip 2 ja 3)
* valituks osutuvad partei liikmed vastavalt kogutud häälte paremusjärjestusele. (muudab tähtsusetuks parei enda tehtud “edetabeli”)
* ja veel, kui keegi loobub riigikogu tööst, siis partei kaotab tema kogutud hääled ja kohad jagatakse ringi. Välistab häältepüüdjad.
* poliitilised broilerid peaks ka kuidagi välistama… näiteks riigikogu liikme palk on 1.5 kordne tema endine palk (analoogiline emapalgaga).
Palun täide viia minu unistus valimissüsteemi muutmisest!
Mõtlesin veidi järgi… niimoodi ei ole ikka hea.
Üks valimisringkond tekitab paratamatult olukorra, kus hiiud võtavad lõviosa häältest ja teiste-kolmandate numbrite vahel jagunevad hääled suvaliselt.
Et mitte minna eelmiste printsiipidega vastuollu võiks lahendus olla n (11 häält oleks erinevate valimissüsteemide tulemused üksteisele sarnasemad ja seega ka õigemad.
Kommentaarid?!
Jama! mõned read kustusid vahelt ära ja suurem-väiksem märke ka see süsteem ei mõista.
uuesti:
…Et mitte minna eelmiste printsiipidega vastuollu võiks lahendus olla n häält igale valijale (n suurem 1-st ja väiksem 101-st). Loogiline oleks n=101, aga võtab liiga palju aega. Pealegi n=2 või n=3 annaks enamvähem sama tulemuse. Ilmselt võib matemaatiliselt tõestada, et kui igal valijal oleks rohkem, kui üks hääl muutuksid erinevate valimissüsteemide tulemused sarnasemaks ja järelikult ka õigemaks.
Niisiis uus süsteem: üks valimisringkond ja igale valijale 3 häält. Lihtne!
Hello! Good Site! Thanks you! koztxtzpfymu
flovs