3000 uut võõrtöölist Eestisse?
Avaldatud: 25. jaanuar, 2007Võõrtööjõu küsimusega juba mõnda aega tegelenud Majandus – ja kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsev nn töölubade töögrupp. Märtsis peaks see töögrupp esitama valitsusele oma ettepanekud võõrtööjõu sissetoomise lihtsustamiseks. Kui suurest võõrtööliste hulgast jutt käib on esialgu ebaselge. ETV24 andmetel taotleb majandusministeerium võõrtööjõu kvoodi kahekordistamist ehk seniselt 650 inimeselt 1300 inimeseni. Samas on ka väidetud, et välistööjõu vajadus kogu riigis on ministeeriumi hinnangul umbes 3000 inimest. Osa töögrupi ettepanekuid on juba avalikustatud - eeskätt soovitakse hakata sisse tooma kvalifitseeritud tööjõudu. Seda, et saabuvad töötajad tõepoolest kvalifitseeritud oleksid, plaanitakse ilmselt kontrollida keskmise või sellest kõrgema palga maksmise nõude abil (iseasi, kuidas seda kontrollida õnnestub…). Väljastpoolt EL-i tulevale võõrtöötajale tuleks lühiajalise ehk kuni kuuekuulise töötamise puhul kehtestada vähemalt antud majandussektori keskmine palk. Pikemaajalise elamisloaga võõrtöölise palk peaks aga olema 1,24 Eesti keskmist palka.
Siiani on Eesti suhtumine võõrtööjõu sissetoomisse olnud konservatiivne. Et väljastpoolt EL-i inimest Eestisse tööle võtta, peab esmalt jääma tulemusteta avalik konkurss. Seejärel tuleb Tööturuametile esitada taotlus ning põhjendada, miks on vaja töötaja võtta väljastpoolt Eestit. Loa saamise järel saab hakata ajama elamisloa-asju Kodakondsus- ja migratsiooniametiga. Kokku võib protsess aega võtta üle poole aasta.
Olen tööandjatega nõus, et kolmandatest riikidest tööjõu sissetoomine on aeganõudev ja bürokraatlik. Ent nagu ka eelmises postituses kirjutasin, on tarvis siiski kaaluda - keda ning millistel tingimustel siia kolmandatest riikidest tööle kutsuda. Muidu võib juhtuda, et mõne aja pärast on meil rohkem töötuid, keda tuleb ülal pidada. Eesti tööturule saab veel lisanduda uusi töötajaid nende arvel, kes täna ei tööta. Eesti 15-74 aastastest elanikest töötab täna ca 66 %, mis on märksa madalam kui Islandil (83%) või Taanis (76%). Mittetöötavate inimeste hulgas on kaks suuremat gruppi pensionärid ja õpingutega hõivatud. Tööandjad pakuvad välja pensioniea tõstmist 67 aastale. Ka ilma selleta on osa tänaseid pensionäre huvitatud ja võimelised näiteks osalise tööajaga tööd tegema, kui seda mõistlikult hüvitatakse. Kooli kõrvalt töötamisse võib suhtuda kaheti, kuid selge, et teenindussektor leiab veidi töökäsi juurde ka sealt.
Search
Teemad
- Euroopa tulevik (2)
- Globaliseerumine (1)
- Korruptsioon (2)
- Päevatoimetused (9)
- Pudi-padi (1)
- Tööjõupuudus (4)
- tulumaks (2)
- Võõrtööjõud (3)
Noored tahavad paindlikumaid võimalusi, et kooli kõrvalt tööl käia. Nt töötunde õhtuti ja nädalavahetusel.
väga teravmeelne tähelepanek: Ent nagu ka eelmises postituses kirjutasin, on tarvis siiski kaaluda - keda ning millistel tingimustel siia kolmandatest riikidest tööle kutsuda. Kommentaar - meie (Eesti ettevõtjad) võime lõpmatuseni kaaluda kuidas, keda ja millistel tingimustel me riiki tööle kutsume. Aga sealjuures peame arvestama seda, et sellele samale kvalifitseeritud tööjõule on “kosilasi” teistegi riikide seas. Ehk kui näiteks üks Ukraina/India/Venemaa insener saab erialase tööpakkumise nii Taanist kui ka Eestist,siis pole raske arvata, kuhu ta siirdub. Välismaale töölesiirdumise argumendiks on nendes kolmandates riikides siiski 90 % juhtudest sissetulekute suurendamine ja elukvaliteedi parandamine. Mida meie majandus- ja ettevõtlus- ja sotsiaalkeskkond kahjuks veel ei võimalda.
Vastuseks Säärikule:
Olen nõus, et kui keegi juba välisriiki tööle minema asutab, siis tõenäoliselt eelistab ta valikuvõimaluse korral paremate elu- ja töötingimustega riiki.
Asja laiemalt vaadates ei ole siiski muret, et maapeal inimesed otsa lõppeksid. Kui sündivuse trend natukegi hoogu maha võtab, on aastaks 2030 maakeral senise 6,2 miljardi asemel ikkagi 8,9 miljardit inimest. Muide, aastal 1950 elas maakeral natuke üle kahe miljardi inimese. Rahvaarvu pärast on mures peamiselt Euroopa riigid, aga ka Jaapan ja Taiwan on mures negatiivse iibe pärast, tõsi hoopis muudele kaalutlustel. Laias maailmas siiski töökäsi on.
Mis puudutab “ajude” siiameelitamist, siis eelmisel nädal kõlanud Joakim Heleniuse idee on ju väga käegakatsutav. Oleks viimane aeg hakata kas TTÜ või TÜ mõnede õppevaldkondade põhjal kujundama rahvusvahelist tippkeskust.
cfuuunuffj. 19.30 fbfdshtydbhdy6rhdytrfghfyffrhfufhyuhddhfhyrgyhfryrfhr7ryrhr66frh6hfyfyrhryfhgtfbfgfhrftfhfhyfh erhjrf grufdvnfv mfhfrnfdh f fcf hfjfknhc dffdnyrer6fj7fjdf7fdff7@djfhhfdhhdshfhdedgdfdfdhggfhbdtrbrtdgftsdhydhcyghfcyghh h vfu dfu h jhjfhyvcjfuvbhdfhuyrejf7fjfu8rsajksrffuhufj8ufjffujffhvbvynfvvujhf8dfjjhfjfygdhvghffhffhufdvhyfhuufuffuygrehyurfuf87fu