Juhan Parts

Tänane Postimees on avaldanud Siim Kallase ettekande korruptsiooni teemal. See on üsna programmiline ettekanne, ent üha vähem meenutab see seda, mis toimub eurovoliniku koduerakonna juhtimisel Eestis.

Mitte ei saa aru, mis on Kallasel ja Reformierakonnal täna enam ühist. Kui Reformierakond oleks viimase kahe aasta jooksul valitsuse juhterakonnana lähtunud Kallase tänases artiklis avaldatud seisukohtadest, võiks Eesti maailma korruptsioonikaardil olla tähistatud juba rohelise värviga.

Tehtud on aga kõike muud. Eesti valitsus taasriigistas Eesti Raudtee. Peamine probleem ei ole siin abstraktne riigi osaluse suurenemine majanduses, vaid kogu selle sammu totaalne läbipaistmatus. Olen sellest kirjutanud siin ja siin. Miks oli Reformierakonnal ja Keskerakonnal vaja toimiv ettevõte suurt survet avaldades üle võtta ja panna selle nõukogusse seltskond, kes ei meenuta ühegi mõistliku äriettevõtte nõukogu. Mis saab edasi, ei ole raske ennustada. Paberil võib Eesti Raudtee omadega nulli tulla või kasumitki teenida, ent ilmselt saavad oma noosi selle külge riputatavad „puukfirmad”. Sellised tehingud on põhjuseks, miks kolmveerand elanikest ei usu riigi aususesse.

Kallas kiidab majanduslike huvide deklareerimist Eestis ja väidab, et toob seda Euroopas eeskujuks. Deklaratsioone kogutakse tõesti mehemoodi, ent selle kasutegur on kahjuks  endiselt pöördvõrdeline nende hulgaga. Kogutavad andmed ei pruugi anda isiku varalistest huvidest adekvaatset pilti, deklaratsioonid rändavad otse kappi ning sinna need seni paberil korjatavad andmekandjad jäävadki. Ühtegi tõsist korruptsioonijuhtumit pole seetõttu deklaratsioonide abil avastatud ega avastatagi. Korruptsioonivastane strateegia „Aus riik” nägi ette, et deklareerimine tuleb ümber korraldada nii, et sellest ka mingit kasu oleks. Valitsuse tööplaan on ses osas täitmata. On see ikka väärt Euroopale soovitamist?

Kallase nimetatud lahendused on näpuga viibutamine õiges suunas, kuid peamist probleemi kõrvale jättes. Kui me ei suuda midagi teha poliitilise korruptsiooni vastu, on muu kosmeetika. Kui Ansip, Savisaar ja Reiljan kõnelevad korruptsiooniga võitlemisest, meenutab see paratamatult Venemaa kõrgemate ametiisikute, näiteks Putini eriesindaja Kozaki poolt tehtavaid avaldusi jõulise löögi andmisest korruptsiooni pihta. Kremli erakordselt läbipaistmatu võimu tingimustes kõlab see totralt.