Juhan Parts

Tegin eile katse, et vaadata, kas peaministril on julgust rääkida seadusandja ees tõtt küsimuses, mis jääb meid vaevama aastateks. Ei olnud.

Siin on küsimus ja vastus:

J. Parts
Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te ei ole andnud Riigikogu ees mingeid selgitusi selle süüdistuse osas, mis puudutab 1 miljoni euro küsimist poliitilise otsuse eest. Sisuliselt on süüdistatud Teid ja Teie erakonda poliitilises korruptsioonis. Ja ma tahaks anda teile võimaluse, et Te annaksite ausad vastused siin parlamendisaalis. Minu küsimus on selles, kuna Te vastasite Ken-Marti Vaheri lisaküsimusele eitavalt, et pole raha küsitud, kuid härra Burkhardt, härra Sammelselg, Teie valitsuse liige, majandusminister Savisaar on väitnud, et raha on küsitud. Minu küsimus on, kas need härrasmehed valetavad? Aitäh!

A. Ansip
Härra Sammelselg on väga ühemõtteliselt ümber lükanud talle omistatud väite, mille järgi just kui keegi oleks raha küsinud.

Kommentaar:
Igaüks võib ise otsustada, kui ühemõtteline on Ansipi poolt viidatud ümberlükkamine:
“Eile kinnitasin, et ka minu teada on Reformierakonna ja BRS-i mõnede osanike vahel olnud juttu võimalikust rahastamisest ja ma kommenteerisin, et sellise jutuajamise ajastus oli erakordselt ebasobivalt valitud.” (G. Sammelselja 18.01.2007 avaldus BNS-s, pärast seda kui Eesti Ekspressis oli ilmunud tema kinnitus Burkhardti sõnadele).

Ansipi soov on, et opositsioon, koalitsioonipartnerid, ajakirjandus ja ühiskond laiemalt rahulduksid tuima valetamisega. Ma ei häbene seda välja öelda – see mees valetab ja väga sihikindlalt. Taktika on seejuures olnud järgmine. Esimestel päevadel peale „Pealtnägijas” Burkhardtiga intervjuu avaldamist andis Reformierakond selgitusi ettevaatlikult – eitati raha küsimist millegi tegemise või tegematajätmise eest (vaata videot). Tasapisi – kui on selgeks saanud, et need ärimehed, kel erinevalt Burkhardtist on tarvis Ansipi ja Savisaare Eestis edasi tegutseda, ei kavatse oma suud paotada, on mindud julgemaks. Eile eitas Ansip juba ka toetuse küsimist, mille osas varem otsad igaks juhuks lahti jäeti.

Et udu paremini püsti püsiks on peaminister küsinud Kapolt mingi analüüsi, mida aga ei avalikustata. Riigikogu liikmed esitasid talle teabenõude selle kohta, millise seaduse alusel selline analüüs telliti ning milline on selle õiguslik tähendus. See küsimus jäi vastamata. Asi on aga niigi selge. See analüüs on lihtsalt üks järjekordne „ebapaber” – ilma seadusliku aluse ja tähenduseta. Meil kehtib kriminaalmenetluse seadustik, mis ei võimalda teha uurimistoiminguid ilma kriminaalmenetlust alustamata (menetlus algaks automaatselt esimese menetlustoimingu tegemisega). Mis seal paberis ka kirjas ei oleks, ei ole selle koostamiseks tehtud ühtegi kriminaalmenetluslikku toimingut (kedagi üle kuulatud vms). Seetõttu ei saagi seal kirjas olla muud, kui et puuduvad tõendid kuriteo toimepanemise kohta (…ning seda, kas neid võiks leiduda, ei ole uuritud).

Kui asi laiemasse pilti panna, siis on ikka veel valik kahe vahel: kas õigusriik ja vaba turumajanduse areng või semukapitalism ning ringkäendus. Eesti vabariik või ENSV?