Juhan Parts

On ette teada, kuidas kajastavad Vene telekanalid tänast Riigikogu otsust. Sellel, miks vene meedia kajastab provokatsiooniobjektiks kujundatud mälestusmärki oma kodanikele just nii nagu kajastab, on kindlad põhjused. Nende mõistmiseks ja Venemaa näilise pahameele tõsiseltvõetavuse hindamiseks peame küsima, kas ja miks vajab Venemaa läänt? Lilia Ševtsova Carnegie Moskva keskusest on siin need hästi kokku võtnud.
Venemaal kui riigil on suhteid läänega vaja nagu õhku kolmel põhjusel:

1. Võib lõputult arutleda Venemaa Euroopasse või Aasiasse mittekuulumise ja täiesti eraldi nähtusena eksisteerimise üle, kuid pole midagi teha - ikkagi vajab Venemaa eeskujusid, kuidas oma riigi ja rahva elu tegelikult korraldada. Neid eeskujusid saab ta läänest.
2. Teiseks on läänt vaja sellepärast, et saada kasutamiskõlbulikku tehnoloogiat - Venemaa panus maailma tehnoloogilisse progressi on kahanenud tema suurusele ammugi mittevastavaks (Ševtsova väitel on Venemaa osakaal maailma innovatsioonis 0,3%). Ilma tehnoloogiata ei saa aga tänapäeva maailmas edukas olla.
3. Venemaa vajab jätkuvalt lääne investeeringuid ja ka turgu oma naftale, gaasile ja muudele toorainetele. Vene enda oligarhide ja ka väiksemat mõõtu ärimeeste raha rändab aga pidevalt välja.

Sellest saab teha vaid ühe järelduse - Venemaa vajab läänt tegelikult nagu imik emapiima. Ka vene eliidile meeldib tegelikult lääs - sinna viiakse oma raha, rikaste lapsed kooli, seal ostetakse suvilaid ja sinna põgenetakse, kui vaja. Põhjused, miks Venemaal võimu usurpeerinud kagebiitidest, oligarhidest ja sõjaväelastest koosnev võimurite seltskond meedia kaudu läänele vastandub ja Eestit ründab, on teist laadi:

• Rahva vaoshoidmiseks vajatakse vaenlasekuju läänest. Selle olemasolu õigustab suuri kulutusi julgeolekustruktuuridele ja sõjaväele, neid pole aga tarvis mitte niivõrd Venemaa kaitsmiseks, vaid võimu usurpeerinud “eliidi” võimulhoidmiseks.
• Vastandumist (olgugi, et pigem näilist) on vaja seepärast, et inimesed ei küsiks, miks meie ei ela nii nagu läänes ehk siis paremini. Väidetava vaenlase puhul tundub see küsimus kohatu.

Venemaa loomulikest huvidest on seega juba ammu eraldunud venemaal võimu usurpeerinud seltskonna huvid ning rünnakud läänemaailma piiriposti - Eesti vastu on selle seltskonna kaval plaan. Jäägu mõne järgmise blogi sissekande teemaks, miks Ansip selle plaaniga kokku mängis, andes pronkssõduri teemale aasta aega hagu alla, proovimata seda küsimust tegelikult lahendada.