Comments on: Võõrtööjõu hanke eelistuskava

by: Juhan

Wed, 28 Feb 2007 14:31:01 +0000

Kristina - olen nõus, et see on tõesti muna-kana olukord. Nõustun ka sellega, et kõrghariduses on parem inglisekeelne hea tase, kui maakeelne “kassikool”. Eestikeelse kõrghariduse arendamiseks peavad koolid tegema väga hoolikalt valikuid, kus neil oleks mingigi võimalus rahvusvahelises konkurentsis pildile tõusta. Mis puudutab võõrviha, siis selle viljelemisele peaks riik tõesti tänasest jõulisemalt vastu astuma.

Margo - kui väite all mõtled seda, mille oled sõnastanud oma postituses, siis kaldun nõustuma, kuid uuringut, mis selle teemaga tegeleks, ei tea viidata.

by: Kristina

Wed, 28 Feb 2007 03:53:07 +0000

Ühest-kahest teadussuunast võib parimal juhul ehitada kaardimajakese. Tõsine teadus- ja arendustöö saab toimuda seal, kus on lähestikku kriitiline mass erinevate alade spetsialiste. Nii saab näiteks bioloog käia aeg-ajalt kõrvalmajast füüsiku või infotehnoloogi käest nõu küsimas, sest isegi tipptasemel bioloog pole kõiketeadja.

Nagu teadusharusid ei saa üles ehitada ükshaaval, nii on muna-kana olukord ka üliõpilaste ja professorite kohalemeelitamisega. Tippteadlased tahavad õpetada motiveeritud ja inglise keelt oskavaid õpilasi, aga selliseid õpilased ei tule enne, kui neile tagatakse tipptasemel õpe.

Miljon inimest pole sellise laiapõhjalise teadusasutuse täitmiseks ilmselt piisav baas. Välisüliõpilaste import on seega hädavajalik, aga “Ronaldinho masti mehed” ei tule linna, kus nad tumeda naha või mitte-eestlaseks olemise eest peksa saavad. Kindlasti ei tasu loota, et “imporditud ajud” suudaksid kõrgharidust omandada Eesti keeles. Ajude import tähendaks eestikeelse kõrghariduse lõppu, või siis olukorda, kus kõrghariduse lipulaev oleks inglisekeelne ning vaid “kassikoolid” maakeelsed. Siiski on ka see olukord parem kui mõni teine stsenaarium, kus Eestist saab perifeeria, “mõttetu koht”, mille kõik kõrgkoolid on kassikooli tasemel ning kus ajudega noorel inimesel absoluutselt midagi peale hakata pole.

by: margo

Fri, 23 Feb 2007 22:13:59 +0000

mina arusaam on asjast selline - tark toob raha riiki sisse ja loll viib raha riigist välja.

PS. Härra Parts, kas Teie väidet kinnitab teaduslik uuring või on see nö “tuntud tõde”. Kui on asjakohane artikkel olemas vms, siis oleks väga tänulik viite eest.

by: nefer

Fri, 23 Feb 2007 09:13:28 +0000

Uue, Eesti innovaatilisust käsitleva uuringu taustal “Innovatsioon Eesti ettevõttes 2006″,
pean Juhaniga täielikult nõustuma nn “ajude” sissetoomise osas.
Meie ettevõtlus vajab innovatsiooni ja haridustaseme tõstmist ning omavahel tarkust jagades, seda juurde hankimata, tekib paigalseis.

Välisspetsialistide ja õppejõudude maale toomine on Eestile ohutuim variant võrrelduna kolmandatest riikidest pärit lihttööjõuga, kuid tänast, olemasolevat tööjõupuudust see enam ei likvideeri. See on hea projekt tuleviku mõttes.

Ettevõtjad on tänase palgaralli taustal liigagi seda meelt, et töötaja koolitamisele kulutatud raha võib osutuda mõttetuks kulutuseks. Tööjõu voolavus on hetkel liiga suur ning kallilt koolitatud spetsialist võib lahkuda parema palga nimel konkurendi manu. Töötajad võtavad tekkinud olukorrast oma ja see on loomulik.

Ehk kui mõistetavatel põhjustel pole tööandjalt hetkel selles vallas midagi loota, siis mis teha? Täna paistavad ettevõtjad hindavat rauda ja metalli (masinaid), mis püsivad paigal, erineval kahest töökäest mis on märksa ebastabiilsem investeering.
Vastuolu tulemusliku tegevussuuna ja tegelikkuse vahel on kardinaalne, seega ei ole ajude sisseost tänase päeva kontekstis lahendus.

Uuringu saab alla laadida:
http://trendchart.cordis.lu/tc_country_list.cfm?ID=23
Kes uuringut läbi lugeda ei viitsi, siis kokkuvõtvalt:
Eesti ettevõtted kulutavad 73% seadmetele, masinatele ning 27% töötajate arengusse, arendamisesse ja uurimis-arendustöödele jmp huvitavat.