Juhan Parts

Valimispäeva eel plaanisin kirjutada sellest, miks tuleks neil valimistel eelistada IRL-i integreerunud Kesk- ja Reformierakonnale. Lugedes aga eilset Äripäeva juhtkirja, tuleb tõdeda, et Äripäev on nende põhjuste nimetamisel tabanud 9-sse, et mitte öelda kümnesse:

Äripäev soovitab: valige Mart Laar

Arvame, et Isamaa ja Res Publica Liidus on kõige ausamad poliitikud, kellel on Eesti riigist selge tulevikuvisioon. Erinevalt teiste erakondade populistlikust žongleerimisest palga- ja pensioninumbritega, ei taanda IRL Eesti elu edenemist ainult rahale.

On sümpaatne, et IRL näeb Eesti edu jätkumist inimeste hariduses ja harituses. IRLis ei ole nii palju seda argipoliitilist pragmatismi, mida näeb praeguses võimuliidus.

Isamaa ja Res Publica Liidul on ka kõige tugevam peaministrikandidaat - Mart Laar. Ta on maailmas kahtlemata tuntuim ja tunnustatuim Eesti poliitik, väikeriigi liider, kellega teised riigijuhid meelsasti kohtuvad. Mart Laari tuleb õigusega pidada Eesti majandusele vundamendi ladujaks.

Tema algatatud reformid, mis olid omal ajal ebapopulaarsed, lükkasid majanduse arenema õiges suunas. Tema isikus on karismat.

Ent ka pärast Mart Laari ei tule tühi pink: Jaak Aaviksoo, Ene Ergma, Tõnis Lukas, Juhan Parts, Taavi Veskimägi ja teised tuntud poliitikud kindlustavad ministrikohtade täitmise uues valitsuses.

IRL on suurtest erakondadest tõenäoliselt ainus, kes ei lähe koalitsiooni Keskerakonnaga - poliitiline pragmatism ei sõida üle maailmavaatest. See on väärtus omaette. Sest hääletades näiteks Reformierakonna poolt, võib saada tasuta kaasaandena Keskerakonna, nagu lähiajalugu on veenvalt näidanud.

IRLi nõrkuseks võib endiselt pidada rivaalitsevate Isamaa ja Res Publica tiiva olemasolu ühenderakonnas. Ent IRLi hea valimistulemus tõenäoliselt võtab sedasorti pinged erakonnas maha.

Isamaa ja Res Publica kohta on öeldud sedagi, et võimule pääsenuna ei oska nad võimul olla - Mart Laar ja Juhan Parts on peaministri ametist tagasi astunud. On öeldud, et nad ei pruugi olla taktikaliselt kõige tugevamad. Ent see näitab teist positiivset omadust, et võimul ei püüta olla iga hinna eest, ennast kümne küünega võimust kinni hoides.

Just praegune võimukoalitsioon Reformi- ja Keskerakonnast ning Rahvaliidust näib toimivat nii, et üksteise konnasilmadele ei astuta, valitsetakse oma aastad täis ja uutele valimistele minnakse vastu sooviga täpselt samamoodi jätkata.

Tõsi, Eesti hea majanduskasv teeb riigivalitsemise praegu lihtsaks, eelarvesalv jookseb ju iseenesest vilja täis, jätkub poliitilisteks lubadusteks ja jääb veel ülegi.

Aga visiooni jääb väheks, sest selleks ei saa ju olla mingi fikseeritud palk või pension.

Kui head ajad ei ole enam nii head, võib vaja minna ausaid missiooni ja visiooniga riigimehi, keda kõige rohkem leiab Isamaa ja Res Publica Liidust.