Juhan Parts

Poliitikutele meeldib rääkida ettevõtete tootlikkuse tõusust, ent riik ise ei taha põrmugi tegeleda enda tootlikkuse suurendamisega. Seda oleks aga vaja teha vähemalt kahel põhjusel:

Rasvunud ja lodev riik ei loo majanduse arengut soodustavat keskkonda;
Erasektor vajab lisatööjõudu ning avalikust sektorist saaks vabastadatöötajaid erasektori tarbeks.

Unelmad tugevast, paksust riigist on täna moes. Keskerakond tegeleb hüperpopulismiga tehes riigiametnike palgaga meelitamisest […]

Võõrtööjõust rääkides tuuakse sageli näiteks türklasi Saksamaal ja teistes Euroopa riikides immigratsiooni tulemusena tekkinud erinevaid kogukondi. Ent Eestis on endal ju vaat et märksa ulatuslikumad kogemused immigratsiooni ja võõrtööjõuga.
Eesti alalistest elanike hulgas on eestlasi täna 68,5 %. Siin elavatest muudest rahvustest inimestest suurem osa asustati või asus siia tööle ja elama nõukogude okupatsiooni ajal. […]

Ma ei taha väita, et tööjõupuudus pole Eestis probleem. Kindlasti on tänase majanduskasvu juures ettevõtteid ja terveid majandussektoreid, kus saaks rakendada rohkem inimesi. Kuid niipea, kui hakkame mõtlema edukatele riikidele järelejõudmisele ja kellestki möödaminemisele, on termin „tööjõud” isegi eksitav. Selleks ei ole meil esimeses järjekorras vaja mitte jõudu, vaid mõistust, innovatiivsust ja ettevõtlikkust.
 
Euroopa Liidus kehtiv […]

Erinevalt töötusest ei ole tööjõupuudus kuigi lihtsasti mõõdetav. Tööturu ja töötusega seoses kasutatakse mitmeid konkreetseid näitajaid – tööealiste elanike arv, tööjõus osalemise määr, tööhõive määr ja töötuse määr. Eesti Pank on koostanud asjaliku ülevaate nende näitajate arengust Eestis 2006. aasta esimesel poolel.
 
Tööjõupuudust hinnata on aga märksa keerulisem. Ettevõtete arv ega ka töökohtade arv ei ole […]