Marko Pomerants

Mai on teadupärast looduskaitsekuu. Seekordseks teemaks: “Elurikkus on elujõud”. 11. mail andis keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Tallinna Loomaaias toimunud looduskaitsekuu avaüritusel üle tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia, mis läks jagamisele Hans Voldemar Trassi ja Tiit Petersoo vahel. Hans Trass on kauaaegne Tartu Ülikooli õppejõud, professor, emeriitprofessor ja Eesti Teaduste Akadeemia (TA) akadeemik, kes õppejõuna alustas juba 1955. aastast. Ta luges 1993. aastani bioloogiaalaseid kursusi. 1950. aastatel osales Hans Trass TA looduskaitse komisjoni töös, Eesti looduskaitsesüsteemi taastamises ja uute kaitsealade (Matsalu, Viidumäe, Vaika, Nigula) moodustamisel. Tiit Petersoo alustas looduskaitseinspektorina Rapla metsamajandis 1976. aastal ja tema töö erinevate asutuste looduskaitseametnikuna kestis kuni 2003. aastani. Ta on tuntud ka kui loodusobjektide uurija ja tutvustaja, kes on lisaks tegelenud kultuuriloo ja pärandkultuuri objektide kaitsega. Temalt on ilmunud hulgaliselt kirjutisi koduloo, keskkonna, looduskaitse ja looduse teemadel. Maikuus sai 90 aastaseks Eesti riiklik ilmateenistus. Kuigi meedias on tegijateks ilmatüdrukud, või “Ilma Peebu” päevitus, siis EMHI töötajad on ju need kelle tegevuse tulemusena meie ilmaennustused tekivad, mida siis lühemas või pikemas seelikus ette kanda.15. mail avati Kohtla-Järvel uuendatud reoveepuhasti koos juurdekuuluva  torustikuga, mis hakkab teenindama kogu Kohtla-Järve linna ja selle läheduses olevaid asulaid. Avatud Kohtla-Järve reopuhasti ja torustikud on osa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) projektist „Kohtla-Järve reoveesüsteemi renoveerimine”. Täna avatud projekti osa raames uuendati umbes 20 km omavalitsusi ja puhastusseadmeid ühendavaid transiittorustikke, ligi 6 km torustikke ühendamaks Ahtme ja Kukruse linnaosasid tsentraliseeritud piirkondliku reoveekäitlussüsteemiga ning ehitati ja rekonstrueeriti peapumplaid. Kohtla-Järve ÜF projekt sisaldab veel mitme asula (Kohtla-Järve, Püssi, Kiviõli, Jõhvi ja Kohtla-Nõmme) reoveetorustike ehitamist ja rekonstrueerimist ning see lõppeb tervikuna 2010. aastal. Kohtla-Järve reoveesüsteemi renoveerimise projekti kogumaksumusest 85% kaasrahastab ÜF ning toetuse suurus on ligi 625 miljonit krooni, teised projekti kaasrahastajad on OÜ Järve Biopuhastus ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Neljapäeval, 28. mail kinnitas Vabariigi Valitsus põlevkivi kasutamise riikliku arengukava rakendusplaani aastateks 2009-2012, kus on välja toodud arengukava eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused ja neile kuluvad summad.
Rakendusplaan keskendub eeskätt esimesel neljal aastal (2009-2012) vajalikele tegevustele ja rahalistele vahenditele, kuid prognoosib ka arengukava maksumuse kuni aastani 2015. Tähtsaimad strateegilised eesmärgid, millele rakendusplaan peab kaasa aitama, on tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus, tõsta põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ning vähendada selle mõju keskkonnale. Sealjuures ei tohi põlevkivi maksimaalne aastane kaevandamismaht ületada 20 miljonit tonni.
 Põdrad elutoas. Nii hullusti küll pole läinud, samas on kevade tulek ekslevaid põdramullikaid taas linnaruumi toonud. Markantseimaks näiteks on 26. mail Tartu Lõunakeskuse lillepoodi laastanud ja endale surmavalt viga teinud põdramullikas.
 Riigikogu võttis vastu Jahiseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse. Üks osa muudatusi on seotud riigi poolt jahindustegevuse korraldamisse eraõiguslike jahindusorganisatsioonide kaasamisega. Seaduse kohaselt saab edaspidi jahitunnistuste väljastamisega seotud toiminguid teostada näiteks eesti Jahimeeste Selts, kui keskkonnaminister seltsiga vastava halduslepingu sõlmib. Jahipiirkonna kasutusõiguse saamine olukorras kui selline jahimaa on riigi poolt pakkumisel ja samas on huvilisi rohkem kui üks taotleja on seaduses sõnastatud järgmiselt: “Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja kõik taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kelle jahipidamisõigust omavatest füüsilistest isikutest liikmete maaomandi kogupindala taotletavas jahipiirkonnas on suurim ja sealjuures vähemalt 10 protsendi võrra suurem järgmise taotleja liikmete maaomandi kogupindalast samas jahipiirkonnas. Kui kahe pindalaliselt suurima taotleja jahipidamisõigust omavate füüsilisest isikust liikmete maaomandi kogupindalade erinevus taotletavas jahipiirkonnas ei ületa 10 protsenti, siis eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletavas jahipiirkonnas.”
Seadusmuudatuse kohaselt võib edaspidi lisaks veelindudele ka koprale ja mingile pidada jahti seisva mootoriga paadist.
Samuti peab jahisaaduse müüjal ja säilitamiseks või töötlemiseks vastuvõtjal olema kirjalik jahisaaduse päritolu tõendav üleandmise-vastuvõtmise akt. Kui jahisaadust müüb isik, kelle nimele on antud jahiluba, võib jahisaaduse päritolu tõendada jahiloa koopiaga.

Umbusaldusavaldusi on pärastsõjaaegses Riigikogus menetletud 24 korral.  Seekord oli siis peaminister Ansipi kord.

Umbusaldusavaldusele allakirjutanud leidsid oma avalduses, et peaminister Andrus Ansip on
näidanud end võimetuna riigis valitsevale olukorrale lahenduste leidmiseks. Umbusaldamise põhjused olid järgmised:
1. peaministril puudub Eesti riigi juhtimiseks vajalik usaldusväärsus ning vastutustunne;
2. peaminister on ebapädev valitsuskoalitsiooni töö korraldamisel;
3. peaminister pidurdab Valitsuses ministrite initsiatiivi toimivate majanduslahenduste
rakendamiseks;
4. peaminister on hoolimatu Eesti Vabariigi riigieelarve ning sellest tuleneva kodanike
kindlustunde osas.

Küsimused küsitud ja kõned peetud nenditi, et häältega 35 poolt ja 53 vastu jääb Ansip valitsusjuhiks. Loogiline ka, sest sellel  hetkel valitses Parlamendi saalis just selline häälteseis ja Ansipi valitsus polnud oma tegevust ju  lõpetanud.

Sagadi mõisas peeti samal ajal umbusaldamisega Võsu esimest arengukonverentsi. Minu teate peale keskkonnatöögrupis, et nüüd läheb umbusaldamise menetlemiseks lahti, ei liigutanud keegi kõrvugi. Niikuinii mõttetu ettevõtmine, keskendume pigem oma probleemidele, mille lahendused meie endi kätes.  Täna ligi nädal aega hiljem on pilt riigis oluliselt muutunud. Riigi valitsemise toimuv sunnib oma tööde tegemiste juurest silmi tõstma küll. 

 6. aprillil toimus Kesk- Itaalias L’Aquila linnas tugev maavärin, mis nõudis enam kui 200 inimelu ja jättis tuhanded inimesed koduta. 

 Eestit, Saunja lahte Läänemaal, külastas teadaolevalt seni siiakanti mittesattunud lind, kelleks on lannuvart(Aythya collaris). Lannuvardist saab 373. liik Eesti lindude nimestikus.

KAPO värskest aastaraamatust leiab peatüki Venemaa mõjudest Eestimaa majandusjulgeolekule.  Äramärkimist leiab nii Nord Streami gaasitoru projekt, kui Greta Energy Inc., kel huvi tuuleparkide rajamise vastu Eestimaal.

15. aprillil Jõgevamaal, Jõgeva vallas paikneva kotkakaamera kaudu kuuldud saehääl andis märku, et väike-konnakotka pesapuu läheduses võib toimuda ebaseaduslik tegevus. Sündmuskohale sõitnud keskkonnakaitseinspektorid tabasid püsielupaiga läheduses kaks mootorsaega meest.
Sagadi looduskool sai 10. aastaseks, seda tähistati sisuka loodushariduskonverentsiga 21. ja 22. aprillil  Sagadis. RMK Sagadi looduskool alustas tegevust 1999. aasta kevadel. Esimesena omataoliste seas pakuti õppekavakohaseid loodusharidusprogramme üldhariduskoolidele. Tänaseks on looduskoolist saanud keskkonnahariduskeskus, kus õpilaste kõrval leiavad sobivat keskkonnakoolitust õpetajad, loodusgiidid ja teised huvilised. 2008. aastal viidi läbi 211 loodusharidusprogrammi, milles osales 4165 õpilast. Toimus 58 koolitust 2090 osalejaga.
24. aprillil peeti Tartus Eesti Metsaseltsi egiidi all metsanduse visioonikonverentsi “Pöörame languse tõusuks!”, mille üks põhisõnum oli: “Unustage paberipuu!”. Tulevik on saematerjali ja puidu kui energitoorme päralt.

Võiks eeldada, et maaga seonduvad kevadveed ja rändlinnud ning linnaeluga lühemad seelikud, aga võta näpust. Mööda Eestimaad ringi sõites paistab hoopis silma, et maainimene valmistub talveks. Põllu peale veel minna ei kannata, seega on paras aeg talveks valmistuda. Milles see avaldub? Pea iga majapidamise juures on suur hunnik küttepuid, kas veel saagimise ootel või on mõnes paigas jõutud äragi lõhkuda. Talveks ehk aastaaja taasvahetumiseks valmistutakse igatahes täiega ja heaperemehelikult ettevaatavalt.

Linnapildis hakkab ka silma üks vahetuse plaan, aga ebaselgeks jääb, kes keda tahab välja vahetada või otsitakse hoopis endale vahetust. Raskel ajal tulebki omavahel asju vahetada, näiteks suhkrut suitsude vastu või koostööd teha. Prügikastidel olevate plakatite peal ütleb Keskerakond, et Reformierakonna mõtete koht on prügikastis. Reformikad peaks selle peale tõsiselt mõtlema. Alati säästlik Jürgen Ligi ongi säästukoha ära tabanud arvates, et peakski Keskerakonna soovituse  kohaselt oma valimislubadustele prügikastist vihmavarju otsima. Selline ühine kampaania värk. nii, et ärge kustutamata konisid prügikasti visake, rikute teiste valimismaterjalid ära.

 Lõppenud harivesiliku kaitse projekti käigus on Kagu-Eestis taastatud üle 240 väikeveekogu, mis parandas oluliselt ohustatud harivesiliku, mudakonna ning ka kõikide teiste piirkonnas esinevate kahepaiksete elutingimusi.
Harivesilik on paljudes Läänemere-äärsetes riikides haruldane ja ohustatud kahepaikne. Selle liigi kaitseks käivitasid Eesti, Soome ja Taani kahepaiksete uurijad LIFE-Nature projekti „Harivesiliku kaitse korraldamine Läänemere-äärsetes riikides“. Nelja aastase projekti eesmärk oli tagada harivesilikule soodne seisund ehk luua tingimused liigi säilimiseks elujõuliste populatsioonidena kõigis kolmes projektis osalenud riigis. Lisaks harivesilikule parandati ka teise haruldase kahepaikseliigi, mudakonna elupaikade tingimusi.

Projekti maksumuseks kujunes 11,5 miljonit Eesti krooni. Poole summast rahastas Euroopa Liidu Life fond, teine pool oli osalejate omapanus. Osaliselt toetas projekti ka SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Valminud on Vene-Saksa gaasitrassi Nord Stream keskkonnamõju hindamise aruanded, millega Keskkonnaministeerium kutsub asutusi ja avalikkust tutvuma ning ettepanekuid esitama.
Keskkonnaministeerium on saanud Nord Streami gaasitrassi piiriülese KMH aruande ning Soome riikliku KMH aruande, mis on kõigile tutvumiseks ministeeriumi koduleheküljel. Seisukoha Nord Streami projekti KMH aruannete kohta paneb Eesti riik kokku 8. juuniks. Kuna tegemist on mahuka ja erialateadmisi vajava tööga on vajalik asjatundjate koordineeritud tegevust.
Mobiiliga harrastuspüügi eest maksmise teenus kogub populaarsust – juba esimesel nädalal 2008. aasta juulis, mil sellest teavitati vaid Keskkonnaministeeriumi kodulehe kaudu, kogunes 110 maksjat. Suve jooksul ei olnud ühtki null-päeva. Rekordpäevadel oli 40–50 püügiõiguse ostjat, kõige rohkem oli 51 maksjat päevas.

Kui vaadata perioode, mille eest maksti, siis 41% maksjaist tasus nädalase püügiõiguse eest, sellele järgnevad ühepäevase makse tegijad (24,6%), seejärel aastase püügiõiguse kasutajad (22%). Kuuekuise püügiõiguse lunastajaid on kõige vähem (11%). Nädalapäevadest domineerivad reede ja laupäev. Võib eeldada, et 2009. aastal on maksjaid oluliselt rohkem, sest ainuüksi jaanuaris-veebruaris tehti juba keskmiselt 14 mobiilimakset päevas.

Pühapäeval, 22. märtsil tähistati ÜRO eestvõttel iga-aastast ülemaailmset veepäeva, mille tänavune põhiteema on piiriveekogud ja nende kasutamine.

Maailmas on 263 sellist järve või jõge koos oma valgalaga, mis paiknevad mitme riigi territooriumil. Kokku leidub piiriveekogusid 145 riigis, mis omakorda võtavad enda alla peaaegu poole maismaa pindalast.

Eesti suurim piiriveekogu on Euroopa suuruselt viies järv Peipsi koos Pihkva, Lämmijärve ja Narva jõega. Veealaseid koostööleppeid on Eesti sõlminud lisaks Venemaale veel Lätiga Koiva jõe Eestis paikneva osa kaitse korraldamiseks ja Soomega Soome lahe kaitse tõhustamiseks.

24. märtsil asutati Tallinnas kodanikualgatuse korras seitsme maavarade heaperemeheliku kasutamise eest seisva mittetulundusühingu poolt üle-eestiline katusorganisatsioon  MTÜ Eesti Maavarade Ühing.

Ühingu peamisteks eesmärkideks on Eesti maavarade säästliku kasutamise eest hea seismine ning maavarade kasutamise poliitika kujundamises osalemine.

Üle-eestilise katusorganisatsiooni loomise ajendiks oli ettevõtjate ja Keskkonnaministeeriumi ühine surve uute kaevanduste avamiseks vaatamata asjaolule, et ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru jätkub Eestis vähemalt 40 aastaks, aktiivset turba tarbevaru jätkub 240 aastaks.

Ühing asub korraldama üle-eestilist infovahetust seoses olemasolevate ja plaanitavate maavara kaevandamisaladega ning ootab liituma inimesi või organisatsioone, kes on huvitatud heaperemeheliku maavarakasutuse teemal kaasa rääkima. Samuti asub loodud ühing esindama kohaliku tasandi küsimustes riigi tasandil ja Euroopa Liidus.

MTÜ Eesti Maavarade Ühing asutajaliikmed: Lüganuse Küla Selts, Keskkonnakaitse Ühing, Pikavere Küla Selts, Seltsing Roheline Urvaste, Audevälja Arenduskeskus,  Väikesaarte Selts Vesiru, Nabala Keskkonnakaitse Ühing.

Sel kuul, 12 veebruaril oli evolutsiooniteooriarajajal Charles  Darwinil 200. sünnipäev. Kindlasti ei osanud Darwin oma julgemateski mõtetes kujutada, ette inimese muutumist pingviiniks, aga nii see võib juhtuda. nimelt kutsus Riigikogu liige Heimar Lenk 3. veebruari Õhtulehes pingviine(pidades silmas ka ennast) mitte presidendi vastuvõtule minema.

Keskkonnaministeeriumis valmis aruanne Eesti bioloogilise mitmekesisuse kohta, mis  tunnustab riigi tegevust kaitse- ja hoiualadel, kuid osutab kaitsekorralduse nõrkustele väljaspool kaitsealasid ja mittekaitsealuste liikide puhul.

Koostöös teadlastega valminud aruanne keskendub bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni täitmisele Eestis aastatel 2005–2008. Konventsiooni eesmärkideks on kaitsta looduslikku mitmekesisusest, tagada loodusrikkuse säästlik kasutamine ning sellest saadava tulu õiglane jaotamine.

Loodusliku mitmekesisuse kaitsmisel on Eesti olnud edukas. Loodud on hästi toimiv Natura võrgustik. Meil on 395 kaitseala, 343 hoiuala, 5 rahvusparki, 548 parki või puistut ja 3 kohalikku objekti. Kaitsealad hõlmavad 590 333 ha maismaad ja 92 253 ha veeala. Hoiualade territoorium on kokku 113 745 ha maismaad ja 633 905 ha veeala. Püsielupaikadele kuulub 74 707 ha maismaad ja 12 795 ha veeala.

Kaitse- ja hoiualadel loodusrikkused ja bioloogiline mitmekesisus otseselt ohus pole. Oht on aga väljaspoolkaitsealasid, kus arendajate huvid ei pruugi olla kooskõlas looduskaitse vajadustega.

23. veebruarist asus Keskkonnaministeeriumi metsanduse ja looduskaitse valdkonna asekantslerina tööle Andres Talijärv.

 1. jaanuaril  1999 alustas Riigimetsa Majandamise Keskus tegevust keskkonnaministeeriumi valitsemisalas endiste riigimetskondade, puukoolide, koolituskeskuste, jahialade ning Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskuse õigusjärglasena. Seega täitus Riigimetsa Majandamise Keskusel 10 tööaastat.

20. jaanuaril loodi Riigikogus  Eesti Tuumajaama 21 liikmeline toetusrühm, milles 11 liiget Reformierakonnast ja ettearvatult ei ühtegi Eestimaa Roheliste esindajat.

23. jaanuaril andis Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi loa OÜ-le Tootjavastutusorganisatsioon tegutseda segapakendijäätmete taaskasutusorganisatsioonina.
OÜ Tootjavastutusorganisatsioon on kolmas pakendijäätmete kogumisega tegelev taaskasutusorganisatsioon Eestis. Selliste taaskasutusorganisatsioonidena tegutsevad Eestis ka MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja MTÜ Eesti Pakendiringlus, kellel on tegutsemisõigus alates 2005. aastast.

Riigikogu keskkonnakomsjon korraldas väljasõiduistungi Vihula valda tutvumaks korraldatud jäätmeveo probleemidega. Kokkuvõtteks arutelust konstanteeriti:

1. Igas vallas on vajalik toimiv jäätmevaldajate register, millega oleks seotud kõikides omavalitsustes kõik jäätmetekitajad.

2. Kaaluda tuleb üleriigilise jäätmemaksu kehtestamist, mis laekuks kohalikku omavalitsusse.

3. Tiheasustusala ja hajaasustusala printsiibi kasutamine olmejäätmeveo korraldamisel asendada sobivama ja jäätmevaldajatele paindlikumate lahendustega.

4. Tuleb juurutada kollektiivsete jäätmelepingute praktikat ennetamaks probleeme kinnistutele juurdepääsul  ja tagamaks jäätmemahutite mõistlik kasutamine.

1. veebruarist tööd alustav Keskkonnaamet sai 29. jaanuaril juhi. Peadirektoriks kinnitati ministri poolt Andres Onemar.

Eesti Vabariigi Riigikogus toimus pärastsõjaegne 23. umbusaldushääletus.

Eesti Keskerakonna fraktsioon, Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ja Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon algatasid umbusaldusavalduse sotsiaalminister Maret Maripuule. Vilja Savisaar ütles 40 allkirjaga dokumenti üle andes, et aeg umbusalduse avaldamiseks on küps. Viimaste kuude jooksul on sotsiaalvaldkonnas tulnud ilmsiks olulisi puudujääke, mistõttu leidsid umbusalduse algatajad, et sotsiaalminister Maret Maripuu ei sobi oma ametisse. 

Maripuu ütles selgituseks oma sõnavõtus: „Mitte keegi pole vähimalgi määral vaidlustanud minu juhitud ministeeriumi teostatava poliitika sisulisi eesmärke, milleks on esiteks, soov ja vajadus kasutada otstarbekalt ja maksimaalse efektiivsusega maksumaksja raha riigi sotsiaalsete tagatiste toimimisel. Teiseks, sellest tulenev pakiline vajadus muuta Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vastavaks tänasele vajadusele ja korraldada see e-riigi võimaluste abil ümber nii, et iga inimene saaks abi ja toetust lähtuvalt tema konkreetsetest vajadustest.“ Maripuu vabandas veel kord kõikide eestimaalaste ees, kes ministeeriumi vähese tehnilise suutlikkuse tõttu on pidanud pikisilmi oma toetust ootama ja on seeläbi pidanud kannatama. „Olen kindel, et Riigikogu kaalub ausalt nii minu juhitud sotsiaalministeeriumi poliitika sisulisi eesmärke kui ka nende poole pürgimisel tehtud tehnilisi möödalaskmisi ning langetab täna otsuse vastavalt sellele,“ ütles Maripuu.  

Hääletustulemus: 35 poolt, 51 vastu. Umbusaldusavaldus ei leidnud toetust. 

Kuigi Maret Maripuu umbusaldamise jaoks olid ootused palju kõrgemad, kui Jaanus Tamkivi umbusaldamise puhul ja küsimusi oli õhus ka koalitsiooni poolel, siis selgus see, mis on juhtunud 21 korda. Vaatamata probleemidele on koalitsiooni tervis hea ja valmisolek vastu minna keerukate eesseisvate ülesannete lahendamisele. Seni on umbusaldusavaldused lõppenud, vaid kahel korral umbusaldamisega ja põhjuseks selle koalitsiooni sisuline lõpp.

Situatsioon ei olnud, mitte küps vaid üleküpsenud. Maret Maripuu teatas hääletusjärgses sõnavõtus oma tagasiastumisest 23. veebruaril pärast üleskerkinud probleemide lahendamist. 

Homsetes lehtedes on vaid võimalik rääkida tänasest. Maret Maripuu jaoks on emotsionaalselt raske aeg läbi, edasi on juba liikumine järgmise etapi juurde, pingiridadesse oma umbusaldajate kõrvale. Eesti Vabariiki on lisandunud üks inimene, kes tegelikult ka teab, mida see amet tähendab.

Kaamerate surin Maripuu ümber raugeb, objektiivid suunatakse peaminister Ansipi suunas - Kes võiks olla see empaatia võimega, hooliv ministrikandidaat? Empaatiavõimega ministrikandidaadi võib leida, aga see, mis tal ees seisab ei pruugi vastata enamuse abivajajate kõrgendatud ootusele muutuste osas. Aeg  lihtsalt ei soosi.

Eestimaal on levinud arusaam, et head uut aastat võib soovida kuuenda jaanuarini. Peale seda tulevat hea uue aasta soovi eest pudel välja käia. Nii juhtubki, et seitsmendal jaanuaril kedagi sel aastal esmakordselt kohates ja head uut aastat soovides , saad vastuseks head seda aastat või jääb lause kuidagi poolikuks.  Vahel öeldakse kenasti vastu: Head uut aastat!”.

Sellest tuleneb neli järeldust:

1. Eestlane soovib hea aasta soovide eest tasu. Võid mulle head soovida küll, aga maksa! See  on iseenesest naljakas.

2. Eestlane ongi ikka viinarahvas ja siin on üks võimalus oma 13 liitrit absoluutalkoholi aastas täis saada.

3. Eestlane on ihne. Head seda aastat soovides, kindlustab ta, et ei küsita pudelit.

4. On siiski palju inimesi, kelle kohta see ei kehti.

Ma olen nõus, et lihavõtete ajal pole mõtet enam head uut aastat soovida, pigem lihtsalt: “Häid pühi!” . Jaanuari keskpaigani ei tohiks ikka probleemi olla. Head uut aastat!

Esmaspäeval, 1. detsembril anti Estonia Teatri talveaias üle preemiad „Keskkonnateo” konkursi võitjatele. Seda juba viiendat korda. Hindamiskomisjon selgitas võitjad kolmes kategoorias: “Aasta keskkonnategu”, kus kandideerisid avalikkuse keskkonnateadlikkust suurendanud teod; “Aasta keskkonnateoke”, kus võistlesid laste- ja noorte keskkonnaharidusega seotud projektid ning “Aasta keskkonnategija”, kus konkureerisid keskkonnasõbralikkusega silma paistvad ettevõtted. Keskkonnateo ja -teokese kategooriates võistlevate projektide vahel jagatakse 80 000 krooni suurune auhinnaraha. Kuna sel aastal konkureeris aasta keskkonnateo ja aasta keskkonnateokese auhinnale mitu tugevat projekti, siis otsustas hindamiskomisjon anda kummaski kategoorias välja kaks peapreemiat ehk jagada auhinnafond võrdselt nelja parema kandidaadi vahel.„Aasta keskkonnategu 2008” peapreemia ja 20 000 krooni said:
- MTÜ Fenolo www.looduskalender.ee veebikaamerate (Kurekaamera, Kotkakaamera, Sea TV) projekti idee ja teostamise eest;
- Rainer Nõlvak ja tema meeskond “Teeme ära!” prügikoristuskampaania korraldamise eest.„Aasta keskkonnateoke 2008” peapreemia ja 20 000 krooni said:
- Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Viljandi maakonna õpilastele 1.-6. klassini keskkonnahariduse programmi koostamise eest, mis ühtlustaks maakonna koolide loodus- ja keskkonnahariduse taset;
- Pühajärve Põhikool õpilasprojekti “Pühajärve Põhikool keskkonnateadlikumaks” eest, mille käigus toimusid tunnid väljaspool kooli ning pesakasti paigutati veebikaamera, mille abil elati kaasa Tihase Tiina ja Metstiku Märdi tegemistele.Aasta keskkonnategija 2008” laureaadi tiitli ja keskkonnamärgise kasutamise õiguse said:
- AS Ecoprint tervikliku keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamise ja keskkonnasõbraliku trükiteenuse Roheline Trükis eest;
- OÜ Silbeti Plokk poorbetoonist seinaplokkide tootmise eest, mille tehnoloogia vähendab loodusliku savi ja lubjakivi kasutamist, sest taaskasutatakse elektritootmisest ülejäänud põlevkivituhka.Teisipäeval, 2. detsembril sai taas keema hakanud Tuhala nõiakaev Postimehe esikülje vääriliseks.Kolmapäeval, 3. detsembril kiitis Riigikogu heaks veeseaduse muudatused, mis täpsustavad nõudeid vee kaitseks reostuse eest ja muudavad veekogude paisutamise tingimusi.Veeseaduse täiendused reguleerivad laevadelt saasteainete merre heitmist, selle asjaolusid, erandeid ning kahjude määratlemist. Veel täienes seadus paragrahviga, mille eesmärk on määratleda laevadelt saasteainete merreheitmisega veele, looma- ja taimeliikidele tekitatud keskkonnakahju. See täiendus annab suunised kahju ja selle ulatuse tuvastamiseks.Veeseaduse muudatuste kohaselt hakkavad reovee puhastusnõuded sõltuma reoveekogumisalast, mille moodustamise üheks põhikriteeriumiks on tiheasustus. Ühiskanalisatsiooni rajamise nõue kehtib seal, kus see on otstarbekas ehk kui tegu on piisavalt kontsentreeritud alaga. Näiteks reoveekogumisaladel reostuskoormusega üle 2000 inimekvivalendi peab omavalitsus põhjavee kaitseks tagama ühiskanalisatsiooni.Reoveekogumisaladel reostuskoormusega alla 2000 inimekvivalendi võib kasutada ka sobivaid lokaalseid lahendusi. Neis piirkondades, kuhu ühiskanalisatsiooni pole rajatud, peab reovee tekitaja kasutama oma puhastit või koguma reovee lekkekindlasse mahutisse ja korraldama selle veo purgimissõlme.Veeseaduse üks muutmisi käsitleb veekogu paisutamist, veetaseme alandamist ja veekogu tõkestamist. Paisuomanikud, kes seni pole taotlenud vee erikasutusluba, peavad selle omandama 2012. aasta 1. jaanuariks. Paisutajad, kes tegutsevad lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks kinnitatud veekogul või selle lõigul, peavad vee erikasutusloa omandama 2010. aasta 1. jaanuariks. Kaladele läbipääs tuleb neil tagada 2013. aasta 1. jaanuariks. Teistel vooluveekogudel tuleb kalade läbipääs tagada 2015. aasta 1. jaanuariks.Neljapäeval, 11. detsembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks Läänemere tegevuskava rakendusplaani eesmärgiga täita rahvusvaheliselt võetud kohustusi Läänemere kaitsmiseks.Möödunud aasta novembris kiitsid Läänemere kaitse komisjoni (HELCOM) kuuluvate riikide esindajad heaks Läänemere tegevuskava, mis näeb ette kõigi suuremate merekeskkonna probleemide lahendamise aastaks 2021. Tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere hea seisund aastaks 2021. Selleks nähakse ette abinõud merekeskkonna eutrofeerumise takistamiseks, mis tähendab inimtegevusest põhjustatud lisamõjude piiramist ja vältimist. Samuti tuleb säilitada Läänemere bioloogiline mitmekesisus, piirata võõrliikide sissetungi ning vältida ohtlike ainete merre sattumist.Selleks, et Läänemere tegevuskavas seatud eesmärke täita, on Eestis moodustatud merekomisjon, mille juhtimisel valmiski Läänemere tegevuskava rakendusplaan aastateks 2008–2011.Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesandeks on mereline tegevus, ohtlikud ained ja eutrofeerumine (meresõiduohutus, laevadelt pärinev reostus). Siseministeerium tegeleb merereostuse avastamise ja likvideerimisega. Sotsiaalministeeriumi valdkonnad on suplusvee kvaliteet, ohtlikud ained. Põllumajandusministeerium – eutrofeerumine (põllumajandusest lähtuv reostus), ohtlikud ained (biotsiidid) ning looduse kaitse ja bioloogiline mitmekesisus (kalaressursside kasutamine). Keskkonnaministeerium – eutrofeerumine, looduse kaitse, bioloogiline mitmekesisus, mereline tegevus ja rakendusplaani üldjuhtimine. Komisjoni töösse on kaasatud ka Rahandusministeerium.Plaani rakendamiseks vajalikud tööd tuleb ministeeriumidel kavandada oma arengukavades ja tööplaanides, kaasates valitsemisala asutusi, ettevõtjaid ning kutseliitusid. 12. detsembril  Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid ja riigipead kiitsid  Brüsselis lõppenud tippkohtumisel heaks Euroopa majanduskasvu elavdamise kava ning saavutasid kokkuleppe energia- ja kliimamuutuste paketi osas.
Kokkuleppe tekst vastab  Eesti huvidele ning selles on arvestatud nende riikide muredega, kellel on ebapiisav ühendus ülejäänud Euroopa energiavõrkudega.
Energiajulgeoleku seisukohalt on väga oluline Läänemere ühenduste kava, mille Euroopa Komisjoni president on välja pakkunud. Plaan näeb ette Euroopa Liidu poolse osalise rahastamise energiaühenduste rajamiseks. Eesti loodab selle plaani kiiret elluviimist.
Energia- ja kliimapakett näeb ette, et teatud liikmesriikide elektritootjad, kelle hulka kuulub ka Eesti, võivad saada piiratud mahus tasuta heitmegaaside kvoote kuni 2020. aastani. Tasuta kvoot on üks võimalus siseriiklike elektritootjate toetamiseks.Samuti võidab Eesti nn. solidaarsusklauslist kliimapaketis. Solidaarsusklausli alusel jagatakse kümme protsenti emissioonikvoodist ümber keskmiselt vaesematele liikmesriikidele, sh Eestile. Lisaks jagatakse täiendav kaks protsenti kvoodikogusest nendele riikidele, kes on oma heitmeid aastatel 1990-2005 oluliselt vähendanud. Nende riikide hulka kuulub ka Eesti.
Veel on hea saavutus kliimapaketis emissioonide baasaasta arvestamispõhimõtte muudatus, mis teeb võimalikuks võtta selleks kolme aasta (2005-2007) keskmine.Sõltuvalt süsiniku hinnast võidab Eesti varase vähendamise arvessevõtmisest ja baasaasta muutmisest suurusjärgus 5 miljardit krooni.Neljapäeval, 18. detsembril kiitis Riigikogu heaks Keskkonnaministeeriumi keskkonnateenistuste, Riikliku Looduskaitsekeskuse (LKK) ja Kiirguskeskuse ühendamise Keskkonnaametiks ning sellest tuleneva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muudatusettepanekud. Keskkonnaamet hakkab tegelema nii rohelise kui ka pruuni poolega keskkonnakaitses ehk korraga saab lahendada küsimusi, mis seni jagunesid Riikliku Looduskaitsekeskuse ja keskkonnateenistuste vahel.Kiirguskeskuse ühendamine uue ameti koosseisu muudab selgemaks ka kiirgusküsimuste lahendamise.
Keskkonnaameti tegevuse alguseks on kavandatud 1. veebruar 2009.  

Riigimetsa Majandamise Keskus kutsus inimesi ühistele jõulukuuse otsimise retkedele. Kuna pakutav võimalus osutus väga populaarseks ja ületas RMK võimalused inimesi vastu võtta, lubati inimesi ka iseseisvale kuuseotsingule, seda peale vastava tasu maksmist ja kviitungi kuuseotsingule kaasa võtmist. Maksekorralduste statistika alusel kasutas sellist kuusehankimismoodust üle 3000 perekonna.

Kuni ühemeetrise kuusepuu hinnaks oli 29.50 krooni, kuni kahemeetrise hind 118 krooni ja kolme meetrise hind 236 krooni.