Marko Pomerants

Eestimaa on saanud mõneks ajaks hulga puhtamaks ja õnneks pole algatatud järjekordset allkirjade kampaaniat, vaid Eesti inimesed ongi konkreetselt vaeva näinud, et loodust endale silma- ja harjumuspärasemaks kraamida. Keskkonnategu 2008 on tehtud, sellest aastast veel allesjäänud ajal on võimalik pretendeerida vaid väiksemate potentsiaalsete saavutuste äramärkimisele. Kiitus algatajatele!

Kuulusin minagi nende 50 000 ridadesse, kes nädalavahetusel tegu aitasid sooritada. Oma tööülesannete tõttu pole ma tavaline keskkonnapatrioot, vaid inimene, kelle ellu kuulub ka selliste lahenduste leidmises osalemine, mis Eestimaad aitavad puhtama hoida nii öelda kampaaniavabalt. Kuulates erinevaid raadiosaadetest kõlanud ettepanekuid olukorra muutmiseks, siis peamine ettepanek oli tasuta prügivastuvõtmise teenuses. Mis see omavalitsustele ikka maksab, öeldakse? Kevadeti ongi mitmed omavalitsused korraldanud nn lahtiste uste päevi prügimägedel, aga igal asjal on piir. Oma elutegevuse jääkide eest peab ikka igaüks ise maksma. Keegi ju ei eelda, et saab tasuta elektrit, toasooja, veevärgist vett. Seaduseandja peab vaid leidma toimivaid lahendusi- see puudutab konkreetselt ka jäätmeseadust. Korraldatud jäätmevedu võib küll kiruda, aga see on ainus teadaolev viis tagamaks, et jäätmed satuvad peamiselt sinna, kuhu nad peaks jõudma. Kuulates laupäeva õhtul koristajate muljeid Raadio 2-st, siis pea iga helistaja jutust käis läbi, et avastati suuri mähkmekuhilaid. Ei olnud ka mina erand. Rohelisi kallerdise pätsikesi on Eestimaa metsad täis.

Me oleme näinud kõik korduvalt mähkme reklaame ja nentinud, et küll nüüd on väikelastel puhtam ja kuivem tunne ja oleks ometi meie laste kasvamise ajal sellised võimalused olnud.

Tähelepanuta, aga on jäänud fakt, et vähemasti Eestimaal(tõestatud) ei pruugi kasutatud mähkmed jõuda prügilasse vaid metsa. Võivad muidugi jääda ka kohvikulauale nagu Kuresaares hiljuti juhtus.

Biolagunevad mähkmed on täiesti olemas ja saadavad, selline omadus kulub mähkele ka prügimäele ladustatuna ära, komposteerimisest rääkimata. Polüetüleenkilest pealispinnaga mähkmed ilmselt meie kaubandusvõrgust niipea ei kao. Seni kuni keskkonnasõbralikkus on osadele väikelaste vanematele(ka majanduslikel põhjustel) ja mähkmetootajatele sekundaarne asi, tuleb Eestimaal ilmselt järgmise peretoetusena kehtestada sihtotstarbeline mähkmekäitlustoetus, tagamaks kallerdisepätsikeste jõudmine jäätmekäitlussüsteemi.